Vääriselupaigad

Kontrollitud puidu kategooria 3, indikaator 3.3

Vääriselupaigana mõistetakse Eestis kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.

Eesti Metsaseaduse järgselt on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Vääriselupaiga iseloomulikud tunnused on:

  • alal kasvab põline või haruldane metsakooslus (väike inimmõju, looduslikult arenenud mets jm);
  • leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi (häilud, erinevas vanuses puud, rohke lamapuit, vanad või õõnsustega puud jms) ja maastikulisi näitajaid (erinevad veest mõjutatud alad, järsakud, põlendikud jms);
  • esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike (liigid, mis vajavad erilisi tingimusi kasvamiseks, mida sageli majandatavates metsades ei ole).

NB! Vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele on vääriselupaikade kaitse avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal kohustuslik ning eramaal vabatahtlik, kuid FSC serditud ettevõtted peavad enda FSC toodangust vääriselupaikadest pärineva materjali välistama sellegipoolest.

Selleks, et võimalikku majandamisest saamata jäänud tulu kompenseerida, on eramaal võimalik sõlmida riigiga leping vääriselupaiga kaitseks. Lepinguid sõlmib SA Erametsakeskus.


Kontrollmeetmed

Selleks, et ettevõtetel oleks võimalik välistada vääriselupaikadest pärinevat materjali enda tarneahelas, tuleks kontrollida nii ametlikku vääriselupaikade registrit kui ka SA Eestimaa Looduse Fondi koondatud potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaasi.

Oluline on rõhutada, et SA Eestimaa Looduse Fondi koondatud potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaas on ajutine lahendus ning annab aimu, kus võivad erametsas leiduda vääriselupaigad, mida ei ole ametlikku registrisse kantud, kuid andmebaasis sisaldumine ei klassifitseeri ala veel automaatselt vääriselupaigaks.

Sellistest kohtadest pärit materjali puhul on ettevõtetel võimalus materjali oma FSC tarneahelasse mitte lubada või materjali vastavust FSC nõuetele täiendavalt kontrollida. Selleks saab lasta ala ära hinnata vääriselupaiga määramise tunnistust omavate spetsialistide poolt ning kui ala väljatöötatud metoodika alusel vääriselupaigaks ei klassifitseeru, on risk maandatud.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Kust ma leian vääriselupaiga määramise tunnistust omavate spetsialistide nimekirja?

Vääriselupaiku saavad määrata vaid tunnistusega spetsialistid, kes juhinduvad väljatöötatud. Tunnistuse saamiseks tuleb läbida koolitus, mida korraldab Keskkonnaministeerium. Kõiki esitatud vääriselupaiga ettepanekuid kontrollivad omakorda Keskkonnaameti spetsialistid.

Avaliku nimekirja vääriselupaiga määramise tunnistust omavatest isikutest leiate siit.

Kas FSC pädevuses on korrigeerida vääriselupaikade registrit?

Vääriselupaiga ettepanekuid kontrollivad Keskkonnaameti spetsialistid, kes kannavad need vajadusel ka keskkonnaregistrisse, kus nende andmeid saab muuta vaid Keskkonnaameti nõusolekul. Vääriselupaiku, nende määramist ja nende kaitset reguleeritakse metsaseaduses ja keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2.

Millisest seadusest tulenevad nõuded on aluseks minu kinnistu(te) kandmisele potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaasi?

Vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele on vääriselupaikade kaitse eramaal vabatahtlik, kuid FSC serditud ettevõtted peavad enda FSC toodangust vääriselupaikadest pärineva materjali välistama sellegipoolest.

Ehkki õiguskantslerile on esitatud päring potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaasist tulenevatest võimalikest piirangutest ning nende võimalikust vastuolust põhiseadusega, on õiguskantsler seisukohal, et FSC-ga seonduv on niiöelda sektori omavaheline kokkulepe ehk pehme õigus, mille rakendamist riik ei taga ega keela, kuna pole ise seda osapooltele kohustuslikuks teinud. Õiguskantsler ei saa kontrollida, kas mõni õigusnorm vastab põhiseadusele kui tegemist ei ole õigusnormidega.

Potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaasi on kantud kinnistud, mis on leitud päringuga, mille aluseks on juhendi "Metsade vääriselupaikade inventeerimise metoodika" (Väljaandja: Keskkonnaministeeriumi metsaosakond, Eesti Östra Götlandi lääni metsaamet, Rootsi, Koostajad: Leif Andersson, Tommy Ek, Mart Külvik, Riina Martverk, Anneli Palo, Linköping-Tallinn, Tartu, 2000) lisa 4 kriteeriumid, mis lähtuvad puistu vanusest.

Andmebaas koondab erametsades vastavalt lisa 4 kriteeriumitele tehtud päringuid ning tabelis on päringu tulemused toodud eraldi sakkidel puuliikide ning puuliigi ja kasvukohatüübi kombinatsioonide kaupa. Tasub tähele panna, et päringu andmed on kohati vananenud ning kohati esineb kordusi või muid andmevigu. Sellegipoolest võimaldab see erametsades võimalikke registreerimata vääriselupaiku leida.

Mida teha, kui minu kinnistu on sattunud potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaasi?

Andmebaasis toodud eraldised ei pruugi olla kõik automaatselt vääriselupaigad ning selle väljaselgitamiseks peaks ala üle vaatama vääriselupaiga määramise tunnistust omavad spetsialistid.

Kui tunnistusega spetsialist leiab, et alal asub vääriselupaik, soovitame info edastada Keskkonnaametile ning kanda ala vääriselupaikade registrisse.

Kui alal ei esine vääriselupaika, palume info edastada koos tunnistusega spetsialisti allkirjastatud vääriselupaiga hindamise aktiga Eesti FSC-le andmebaasi korrigeerimiseks. Samuti on selline tunnistusega spetsialisti allkirjastatud vääriselupaiga hindamise akt piisav tõend FSC serditud ettevõtetele puidu sobivuse kohta ning tuleb ostjale üle anda koos puiduga.

© Forest Stewardship Council® · FSC® F000210