Uuringu koostasid Leedu põllumajanduse ja metsanduse uurimiskeskuse metsandusinstituudi teadlased Julija Konstantinavičienė ja Benas Šilinskas ning FSC projektijuht Aidas Pivoriūnas. Leedu 2,2 miljonist hektarist metsamaast hõlmas uuring 1,3 miljonit hektarit FSC sertifitseeritud metsa ehk ligikaudu 60 protsenti riigi metsadest.
Teadlased kasutasid 40 näitajast koosnevat hindamisraamistikku ning ühendasid SWOT-analüüsi, auditiaruannete sisuanalüüsi, küsitluse ja eksperdiintervjuud. Selline lähenemine võimaldas vaadelda FSC sertifitseerimisega seotud muutusi korraga kolmes vastutustundliku metsamajandamise mõõtmes.
Tulemused kolmes valdkonnas
Sotsiaalses vaates aitab sertifitseerimine tagada õigusaktide järgimist ja selgemat vastutust. Samas jäävad Leedu metsanduses probleemseteks tööohutus ja suhted kohalike kogukondadega. Need kitsaskohad on seotud kogu sektori laiemate süsteemsete probleemidega, mida sertifitseerimine üksi lahendada ei saa. Uuringu järgi võib FSC nõuete järjepidev rakendamine siiski aja jooksul parandada nii suhtlust huvirühmadega kui ka metsatöötajate tervise ja ohutuse kaitset.
Majanduslikus vaates võib FSC sertifitseerimine tuua organisatsioonilisi ja turuga seotud eeliseid. Uuringu andmetel müüdi FSC sertifitseeritud puitu aastatel 2021–2024 sertifitseerimata puidust 2–9 protsenti kõrgema hinnaga. Otsene majanduslik kasu sõltub siiski olukorrast ning sertifitseerimise tasuvuse hindamiseks on vaja senisest täpsemaid näitajaid.
Ökoloogilises vaates seostus FSC sertifitseerimine invasiivsete liikide ohjamise, kõrgete kaitseväärtuste hoidmise, mulla ja vee kahjustamise vähendamise ning surnud puidu ja elurikkuse seisukohalt oluliste puude säilitamisega. Eksperdid rõhutasid, et haruldaste ja ohustatud liikide jaoks on eriti väärtuslik selliste puude säilitamine rühmadena.
Uuring tõi välja ka parandamist vajavad valdkonnad. Nende hulka kuuluvad surnud puidu ebapiisav säilitamine, puudused keskkonnamõju hindamisel, süsteemsete tegevusviiside vähesus ning ebaühtlus kaitstavate ja invasiivsete liikide nimekirjade koostamisel.
Sertifikaadi väärtus sünnib rakendamisest
Uuringu keskne järeldus on, et FSC sertifikaat ei taga automaatselt tulemusi kõigis kolmes valdkonnas. Suurem mõju tekib siis, kui organisatsioonid käsitlevad standardi nõudeid sisulise vastutusena ning seovad need oma juhtimisotsuste ja igapäevaste tööpraktikatega.
Leedus välja töötatud hindamisraamistikku saab kohandada ka teistele riikidele. Seetõttu võib uuring pakkuda lähtekohta FSC sertifitseerimise mõju süsteemsemaks hindamiseks ka Eestis.
Loe täismahus teadusuuringut ja tutvu FSC sertifitseerimise mõju käsitlevate materjalidega.