Mõiste „riskihinnang“ võib aga kõlada tehniliselt. Seetõttu selgitavad FSC eksperdid, metsandusspetsialist Robert Magnuson ja protsessiportfelli juht Dori Pavloska Gjorjieska, mida FSC riskihinnang tegelikult tähendab, kellele see mõeldud on ja miks seda vaja läheb.
FSC kasutab sõna „risk“ paljudes erinevates kontekstides. Millistest riskidest me riskihinnangu puhul räägime?
FSC tegeleb väga erinevate riskidega. FSC riskihinnangud käsitlevad konkreetselt riske, mis kaasnevad materjali hankimisega metsadest, mis asuvad väljaspool FSC sertifitseerimissüsteemi. Seda tehakse FSC kontrollitud puidu süsteemi kaudu.
Riskihinnangud toetavad ka laiemalt vastutustundlikku hankimist ning aitavad kaasa Euroopa Liidu raadamisvabade toodete määrusega ehk EUDRiga kooskõlas oleva hoolsuskohustuse täitmisele.
Põhiküsimus on lihtne: kui suur on risk, et sertifitseerimata metsast pärit puit on raiutud ebaseaduslikult, pärineb raadatud või muudetud metsast või on selle hankimisel rikutud töötajate õigusi?
Mis täpselt on FSC riskihinnang ja miks seda vaja on?
FSC riskihinnangud on dokumendid, mille abil määratakse kindlaks ja vähendatakse riske, mis kaasnevad sertifitseerimata puidu toomisega FSC tarneahelasse kontrollitud puiduna.
Praktikas hinnatakse, kas puit või muu metsapõhine materjal võib pärineda FSC jaoks vastuvõetamatust allikast. Vaadeldakse näiteks ebaseadusliku raie, traditsiooniliste ja inimõiguste rikkumise ning tõsise keskkonnakahju tekitamise riske.
Kontrollitud puit ei ole FSC sertifitseeritud puit, kuid selle päritolu on hinnatud ning on kindlaks tehtud, et see ei pärine FSC jaoks vastuvõetamatutest allikatest. See võimaldab kontrollitud puitu kasutada FSC MIX märgisega toodetes.
Iga riskihinnangu puhul hinnatakse konkreetset riiki või piirkonda 64 näitaja alusel. Need puudutavad muu hulgas:
- maakasutust ja metsamajandamist;
- makse ja tasusid;
- korruptsiooni;
- metsamajandamistegevusi ja keskkonnakaitset;
- töötervishoidu ja tööohutust;
- inim- ja tööõigusi;
- kolmandate osapoolte õigusi;
- kaubandust ja transporti;
- hoolsuskohustust;
- metsade muutmist ja degradeerumist;
- kõrgeid kaitseväärtusi;
- geneetiliselt muundatud organisme.
Iga näitaja puhul määratakse, kas risk on tühine või mittetühine. Mittetühiseks hinnatud riskidele tuleb pöörata täiendavat tähelepanu ning nende puhul võib olla vaja rakendada konkreetseid riskivähendusmeetmeid.
Kellele on FSC riskihinnangud mõeldud?
FSC riskihinnangud ei ole mõeldud ainult EUDRiga seotud kohustusi täitvatele ettevõtetele. Neid saavad kasutada kõik, kes hangivad, ostavad, müüvad või jälgivad metsapõhiseid tooteid või investeerivad metsandusse.
Riskihinnang aitab kindlaks teha, kas materjal võib pärineda ühest FSC viiest vastuvõetamatute allikate kategooriast:
- ebaseaduslikult raiutud puit;
- traditsioonilisi või inimõigusi rikkudes raiutud puit;
- puit metsadest, kus kõrged kaitseväärtused on ohustatud;
- puit aladelt, mida muudetakse istandikeks või muuks kui metsamaaks;
- geneetiliselt muundatud puudest pärinev puit.
Kuigi FSC riskihinnangute süsteem töötati välja enne EUDRi, on see määrusega kooskõlla viidud ning võib aidata ettevõtetel täita oma õiguslikke kohustusi ja tõendada, et nende tooted ei ole seotud metsade raadamisega.
Riskihinnanguid saavad kasutada näiteks puitu hankivad ettevõtted, sertifitseerimata metsadest materjali pakkuvad tarnijad, investorid ning keskkonna- ja sotsiaalsete nõuete täitmist jälgivad vabaühendused ja teised huvirühmad.
Kas FSC standardid ei taga juba, et puit pärineb vastutustundlikult majandatud metsadest? Mida riskihinnang sellele lisab?
FSC standardid ja FSC riskihinnangud on teineteist täiendavad tööriistad.
FSC standardid määravad, kuidas metsa tuleb majandada, et saada FSC sertifikaat. Nõuded käsitlevad näiteks vastutustundlikku raiet, bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja töötajate õiguste austamist. Standardid kehtivad metsadele, mis on otsustanud FSC sertifikaati taotleda ning mida sõltumatult auditeeritakse.
Riskihinnangud puudutavad aga sertifitseerimata aladelt hangitud materjali. Nende eesmärk on vältida FSC jaoks vastuvõetamatust allikast pärit materjali jõudmist FSC MIX tarneahelasse.
Kuidas aitab riskihinnang ettevõtet, kes hangib puitu sertifitseerimata metsadest?
Kui ettevõte soovib hankida puitu sertifitseerimata metsast, saab ta FSC riskihinnangu abil:
- kontrollida, millised 64 näitajast on konkreetses riigis või piirkonnas hinnatud mittetühise riskiga;
- teha kindlaks iga sellise riski jaoks ette nähtud riskivähendusmeetmed;
- tagada, et ettevõttel on toimiv hoolsuskohustuse süsteem ja nõutud meetmeid rakendatakse.
Riskihinnang annab ettevõttele seega aluse teadliku hankeotsuse tegemiseks.
Näiteks Rumeenias võib ettevõte vaadata FSC Risk Hubist riigi riskihinnangut. Rumeenia hinnangus on tuvastatud 14 mittetühise riskiga näitajat.
Üks neist puudutab keskkonnakaitset. Hinnangus on välja toodud risk, et vananenud masinate ja raiemeetodite kasutamine võib põhjustada metsatöödel õli- ja kütusereostust.
Riski vähendamiseks saab ettevõte kontrollida näiteks puidu tarnija keskkonnakaitsealaseid koolitusplaane, koolitusmaterjale ning töötajate osalemist koolitustel. Kui ettevõte on veendunud, et kõigi mittetühiste riskide jaoks on olemas piisavad riskivähendusmeetmed, saab ta teha teadliku otsuse puidu hankimise kohta.
Kes riskihinnanguid praegu kasutavad ja kes võiks neid veel kasutada?
FSC koostas aastatel 2015–2019 riskihinnangud 60 riigi jaoks. 2024. aastal uuendati riskihinnangute raamistikku, et viia see kooskõlla EUDRi nõuete ja FSC metsade muutmist käsitleva poliitikaga. Praegu uuendatakse hinnanguid uue raamistiku alusel.
Uuendatud riskihinnangud on valminud Rumeenias, Austrias ja Brasiilias. Järgnemas on Bosnia ja Hertsegoviina, Gabon ning Kongo Vabariik.
Riskihinnangute roll hakkab samal ajal laienema. Alates 2027. aastast oodatakse nende suuremat kasutamist ka FSC metsamajandamise standardites. Kui kavandatud muudatused heaks kiidetakse, saavad riskihinnangutest struktureeritud teabeallikad, mis aitavad tulevase riskipõhise lähenemise puhul standardi teatud indikaatoreid tõlgendada ja rakendada.
Riskihinnanguid nähakse praegu peamiselt nõuetele vastavuse tööriistana. Miks hakkavad need tulevikus FSC standardites suuremat rolli mängima?
Metsamajandamise standardid ja riskihinnangud jäävad kaheks erinevaks, kuid tihedalt seotud tööriistaks.
Pärast 2027. aasta jaanuari avaldab FSC riiklike nõuete väljatöötamise ja uuendamise protseduuri uue versiooni. Pärast seda välja töötatavad metsamajandamise standardid hakkavad järgima riskipõhist lähenemist.
See tähendab, et sertifitseerimisasutused saavad keskenduda eelkõige nendele standardi kriteeriumidele ja indikaatoritele, millega on seotud suuremad riskid. Eesmärk on muuta hindamine kiiremaks ja vähem kulukaks, vähendamata seejuures süsteemi rangust.
Riskihinnangud hakkavad olema üks peamisi infoallikaid FSC metsamajandamise standardite koostamisel ja uuendamisel.
Metsamajandajate jaoks tähendab see, et riskihinnangute taga olevad andmed ja analüüs hakkavad järjest rohkem mõjutama ka nende sertifitseerimisauditite ulatust, isegi kui nad ise riskihinnangut otseselt ei kasuta.
Kuidas saavad huvirühmad riskihinnangute koostamisse panustada?
Riskihinnangud on elavad dokumendid. Neid uuendatakse igal aastal ning need on avatud tagasisidele ja muudatustele.
Iga tehnilise protsessi käigus toimub 30-päevane avalik konsultatsioon, mille jooksul saavad huvirühmad oma sisendi anda.
Ka juba avaldatud riskihinnangutele saab igal ajal tagasisidet anda FSC Risk Hubi kaudu. FSC ja riiklikud partnerid vaatavad tagasiside igal aastal üle. Kui olukord riigis on muutunud, näiteks jõustuvad uued õigusaktid, tekivad uued andmed või lisanduvad tõendid kohapealt, saab riskihinnangut vastavalt uuendada.
Kui muutub õigusraamistik, riskitase või vajalik riskivähendusmeede, hinnatakse, kas riskihinnang vajab kohe muutmist või saab muudatuse teha järgmise kavandatud uuenduse käigus. Eesmärk on, et riskihinnangud käiksid tegeliku olukorraga kaasas.
„Riskihinnang“ võib kõlada üsna keerulise ja isegi hirmutava mõistena. Kas seda saab vaadata ka teise nurga alt?
Risk ei pea olema hirmutav sõna.
Igas loos on peategelane või grupp inimesi ning tavaliselt saabub hetk, kus tuleb probleem kindlaks teha. Riskihinnang teeb sisuliselt sama: see kirjeldab olukorda kohapeal ning näitab, milliste riskidega tuleb arvestada.
Kui probleem on selgelt tuvastatud, saab hakata otsima võimalusi selle lahendamiseks. Just sealt võib alata ka edulugu.