FSC kaubamärgid
FSC omab viite registreeritud kaubamärki, mida kasutatakse FSC serditud puidul, puittoodetel ja teistes materialides, nt infomaterjal.
Kes ja kuidas FSC kaubamärke ja tootemärgiseid kasutada saab, loe lähemalt siit.
FSC täisnimi ehk Forest Stewardship Council
FSC logo
FSC initsiaalid
"Forest For All Forever" märgis siluettidega
"Forests for all forever" märgis
Mida FSC märgid tootel tähendavad?
FSC tootemärgised sisaldavad olulist informatsiooni nii tootja kui ka toote enda kohta. Näiteks saab märgisel oleva litsentsikoodi järgi tootja tuvastada ja kontrollida, kas sertifikaat kehtib või mitte. Samuti võib märgiselt leida info selle kohta, kas toode on täielikult või osaliselt FSC sertifitseeritud materjalist, kas sertifitseeritud materjalist on toode ise või selle pakend jne.
FSC märgise elemendid:
FSC tootemärgisel on enamasti palju erinevaid elemente, mis annavad erinevat teavet. Tavalisel tootemärgisel on FSC linnukese ja puuga logo, FSC kodulehe aadress, toote liigitus (100%, MIX, ringlussevõetud), väide (nt "Puit vastutustundlikest allikatest" või "Paber vastutustundlikest allikatest") ja litsentsikood (FSC® C######).
FSC kasutab kolme tootemärgist:
1) FSC 100%
FSC 100% märgis tootel tähendab, et kogu toote valmistamiseks kasutatud tooraine on pärit FSC serditud metsadest, mille puhul on auditeerimisega tagatud vastavus FSC metsamajandamise standardile.
2) FSC Recycled
FSC RECYCLED märgis tootel tähendab, et selle valmistamiseks on kasutatud taaskasutatud materjale.
3) FSC MIX
FSC MIX viitab, et toote valmistamisel on kasutatud nii FSC sertifikaadiga puitmaterjali kui FSC kontrollitud puitu. Viimast tohib teatud kindlatel tingimustel esimesega segada, et aidata tootjatel toime tulla olukorras, kus sertifitseeritud puidu pakkumine turul on väike või ebakindel.
Lisaks peab kontrollitud materjali puhul välistama:
- ebaseaduslikult raiutud puidu;
- puidu, mille varumisega on rikutud inimõigusi või kohaliku kogukonna huve;
- puidu, mis pärineb kõrge kaitseväärtusega aladelt (looduskaitselise või kultuurilise väärtusega paigad, näiteks kaitsealad ja vääriselupaigad või looduslikud pühapaigad);
- puidu, mille raiumise eesmärk on istandike rajamine või muu mitte-metsamaa loomine;
- GMO-puidu.