* Täiendatud 17.02.2017
Veebruari esimestel päevadel korraldas FSC Vilniuses eelkõige väiksematele erametsaomanikele ning üle Baltikumi tegutsevatele puiduga seotud ettevõtetele suunatud kohtumise, mille raames arutleti nii sertifitseerimise praeguste kitsaskohtade kui ka võimalike lahenduste üle.
Ürituse raames keskenduti erinevatele eesmärkidele – tuua sertifitseerimine erametsaomanikule lähemale, mõelda selle üle, millised on praeguse süsteemi puudujäägid ning kuidas neid lahendada (keskendudes sealjuures ka sellele, millised lahendused võiksid olla juba lähiajal kiiresti rakendatavad), anda ülevaade FSC arengutest üldisemalt nii Euroopas kui Baltikumis ning väikemetsaomanike suunast rahvusvahelisel tasandil, anda ülevaade turunõudlusest Balti riikides ning luua võimalus erinevate osapoolte vahelisteks aruteludeks. Eestist võtsid üritusest osa SA Erametsakeskus, MTÜ Ühinenud Metsaomanikud, Graanul Invest AS, Stora Enso Eesti AS ning Eesti FSC esindajad. Kolme Balti riigi peale kokku oli veel hulganisti esindajaid nii erametsaomanike seast kui ka ettevõtetest, kes tegutsevad üle terve Baltikumi. Lisaks olid üritusel kohal FSC Läti ja Leedu esindajad ning rahvusvahelise FSC esindaja.
Üheks sündmuse peamiseks väärtuseks oli kõikide osalejate sõnul FSC, erinevate metsaomanike ja ettevõtete kohalikul ja regionaalsel tasandil kokku toomine nii nende omavahelise kogemuste jagamise eesmärgil, koostöö arendamise eesmärgil kui ka FSC jaoks olulise sisendi saamise eesmärgil. Rahvusvahelise FSC majanduskoja liikme ning Eesti FSC juhatuse liikme, Lembit Maametsa arvates on FSC-l globaalselt tegutseva organisatsioonina oht kalduda liigsesse bürokraatiasse ning jääda osapooltele kaugeks, mistõttu on kaasamise, avatuse ja läbipaistvuse säilitamiseks oluline rääkida probleemidest ning otsida lahendusi globaalse tasandi kõrval ka kohalikul ja regionaalsel tasandil. SA Erametsakeskuse tegevjuht Jaanus Aun avaldas heameelt selle üle, et FSC näib tõsimeeli pingutavat, et sertifitseerimine mõistlikel tingimustel ja kuludega ka väikemetsaomanikeni jõuaks. “Arvestades nõudluse suurenemist sertifitseeritud puidu järgi kavatseme kindlasti senisest aktiivsemalt sertifitseerimisteemat selgitada nii metsaühistute juhtidele-töötajatele kui ka metsaomanikele”, lisas ta SA Erametsakeskuse lähiaja tegevuste kohta seoses metsade sertifitseerimisega.
Samuti oli osalejatele kasulik informatsioon nende tööriistade kohta, mida FSC omalt poolt juba pakub, kuid mida ei ole jõutud Eestis ja teistes Balti riikides laiemalt tutvustada. “Saime hulgaliselt ideid, mida ja kuidas paremini teha, millised vahendid on juba välja töötatud, mida saame kasutada”, kommenteeris MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Kadri-Aija Viik FSC grupisertifikaadi haldajatele mõeldud juhendmaterjali.
Vähemtähtis ei olnud osalejate jaoks ka võimalus tutvuda teiste Balti riikide olukorraga, erinevate osapoolte tulevikuvajaduste ja -nägemustega ning FSC üldiste suundumustega. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu liikmete, Graanul Invest AS ja Stora Enso Eesti AS esindajate sõnul ootavad nad selliste kohtumiste korraldamist ka edaspidi ning võtaksid nendest kindlasti osa. “Sellise dialoogi pealt saab hakata koos lahendusi mõtlema”, sõnas Graanul Investi kvaliteedi- ja sertifitseerimissüsteemide juht, Mihkel Jugaste.
Ehkki FSC süsteemis on arenemisruumi nii väikemetsaomanike, ettevõtete kui ka mitmete rahvusvahelise FSC liikmetest huvirühmade vaatevinklist, on nende seast mitmete arvates jätkuvalt tegemist ainukese sertifitseerimisskeemiga, mille rakendamisel on võimalik säilitada metsadega seotud keskkonna- ja sotsiaalsed väärtused ning metsade võime ennast taastoota.