FSC kinnitas 2017. aasta septembris Eesti riskihinnangu, millega pandi paika Eesti looduslikud pühapaigad kui määratletud riskiga kõrge kaitseväärtus. Alates 20.03.2018 tuleb FSC tarneahela ettevõtetel kontrollitud puitu kasutades veenduda, et FSC märgi all ei läheks turule looduslikest pühapaikadest raiutud puitu. Nõue puudutab ühtviisi riigi ja kohaliku omavalitsuse kaitse all olevaid, aga ka ilma formaalse kaitseta pühapaiku.
See tähendab, et jätkusuutliku metsanduse märgise hoidmiseks tuleb välistada metsa majandamine kogu pühapaigas, mitte üksnes arheoloogiamälestise või looduskaitseobjekti alal. FSC otsus asuda kaitsma Eesti looduslikke pühapaiku puudutab suurt osa Eesti puiduettevõtetest nagu saeveskid, mööbli-, paberi-, pakendi-, küttepuu- ja graanuli jm tootmisettevõtteid. FSC tarneahela standardit järgib Eestis üle 260 ettevõtte ning 350 tootmisüksust. Seetõttu on FSC otsusel Eesti metsamaal asuvate pühapaikade kaitsmisele väga suur mõju.
Lisaks sai hiiesõbraliku ettevõtmise tiitli ka Eesti FSC eraldi ning seda looduslike pühapaikade riskihinnangu tutvustamise ja rakendamise eest ning looduslike pühapaikade kaardirakenduse tellimise eest.
Hiite kaardirakendus aitab kõigil huvilistel leida üles oma kodukandis asuvad looduslikud pühapaigad ning on abimeheks metsaettevõtetele, et vältida teadmatusest tulenevat hiite rüüstamist. Looduslike pühapaikade kaardirakendus valmis FSC Eesti tellimusel ning koostöös Maa-ameti, Tartu Ülikooli ja Hiite Maja SA-ga.
“Tänu kaastööliste abile valmis esimene kogu Eestit kattev pühapaikade kaart, kus on ligi 1200 hiiepaika. Suur osa neist on siiani olnud laiali erinevatel kaardikihtidel, paljud neist sealjuures puudulikult või suisa valesti kaardistatuna. Lisaks nendele ka umbes 150 pühapaika, mida siiani riiklikes andmebaasides kajastatud ei ole. Kaardile kantud pühapaikadest veidi üle poolte asuvad metsamaal. Selleks, et FSC standardist kinni pidada ja looduslikke pühapaikasid kaitsta, on ülioluline, et info nende asukohast oleks hõlpsasti leitav,” selgitas FSC Eesti tegevjuht Indrek Talpsep kaardirakenduse vajalikkust.
“Vaimse tähenduse ja kultuurilise väärtuse poolest on see suur tükk Eestit, ehkki pindalalt mõjutab see peaaegu tühist osa meie metsadest. Ometi oleme me selle eest pidanud võitlema nii oma riigiasutuste kui ka metsatööstusega. Mind teeb kurvaks, et pool aastat pärast kaardirakenduse loomist ja avaldamist suudeti võimukandjate survel pühapaikade kaardikiht eemaldada kõigist avalikest andmekogudest, kuhu see nende haldajate abiga eelneval kokkuleppel lahkesti üles riputati,” tunnistas Talpsep, et looduslike pühapaikade kaardirakenduse projekt ei ole sündinud takistusteta.
“Kui me rahvana mõistame hukka kultuuriväärtuste hävitamise inimühiskonna hällides, nimetades seda barbaarseks, siis paneb mind imestama, millise hoolimatusega võib suhtuda meie enda unikaalsesse kultuuripärandisse. Olen senini lootnud, et hoolimatus on olnud kantud teadmatusest, kuid mõistan, et liiga tihti on taolise vastutöötamise ajendiks hoopiski väärtushinnangud, mis seavad esikohale raha,” kritiseeris Talpsep.
Talpsep rõhutas, et FSC väärtustab nii majanduslikku elujõulisust kui ka kultuurilist ja looduslikku mitmekülgsust ning ühendab eripalgelisi huvigruppe kogu maailmast. “FSC on ühine visioon ja ülemaailmne kogukond. Me oleme unikaalne demokraatlik organisatsioon, mis annab võrdse hääle nii keskkonnaorganisatsioonidele, põlisrahvastele ja kogukondadele kui ka ettevõtetele. FSC on Eestimaa Looduse Fond ja IKEA, aga ka setod, saamid ja maasaid. Me töötame maailma nimel, kus kogukonnad ja põlisrahvad ning nende kultuur on austatud ja hoitud ning kus metsad õilmitsevad,” sõnas Talpsep tunnustust vastu võttes.
Talpsep tänas Ahto Kaasikut, Tiit Kaasikut ja Maa-ametit, kellega koos ning paljude erinevate kaastöötajate abiga võetakse peagi plaani kõigi, üle 4000, pühapaiga kaardile kandmine.
Hiie Sõbra tiitlit anti välja juba kaheteistkümnendat korda ja esmakordselt pälvis tunnustuse organisatsioon.