Aisling Irwin, ajakiri Nature
Kui 2014. aasta aprillis 420 tonni sügavpunaseid palke saabus Sri Lanka sadamasse, suhtusid tolliametnikud kahtlustavalt palkidesse. Puit oli teel Tasmaaniast, Sansibarist Hongkongi, kus sellest oleks arvatavasti valmistatud kallist mööblit Hiina turule. Rahvusvahelisest kriminaalpolitseiorganisatsioonist Interpol saabunud vihje aga oli hoiatanud Sri Lanka ametnikke, et need 3669 roosipuupalki olid pärit Madagaskarilt, kus keelustati nende eksport 2010. aastal.
Roosipuupalkide päritolu tõestamiseks saatsid Sri Lanka ametivõimud proovid Oregoni laborisse, kus testiti uut relva ebaseaduslikku raie vastu – 200 000 US dollarit maksev massispektromeeter. Kõigest sekunditega teadlased Ameerika Ühendriikide Kala- ja Metsloomateenistuse Kohtuekspertiisi Laboris Ashlandis tegid kindlaks, et puidul oli Madagaskaril esineva roosipuu liigi distinktiivne keemiline allkiri ning et see liik ei kuulu eksporditavate liikide nimekirja.
Pärast 2000. aastate alguses toimunud langust on ebaseaduslikult raiutud puiduga kauplemine jälle tõusuteel. Interpoli hinnangul rikub 15–30% ülemaailmsest puidukaubandusest kas kohalikke seadusi või rahvusvahelisi lepinguid. Osades troopilistes riikides, nagu Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Laoses ja Paapua Uus-Guineas, võib ebaseaduslik puit moodustada rohkem kui 70% riigi puidutoodangust. Vastavalt 2016. aasta Viinis asuva Rahvusvahelise Metsauuringute Organisatsioonide Liidu raportile on see turg väärt 10 kuni 100 miljardit dollarit aastas.
Mõned kõrge sissetulekuga riigid, sh Ameerika Ühendriigid, Lõuna-Korea ja Euroopa Liidu liikmesriigid, on ära keelanud ebaseaduslikult hangitud puidu ja nendest tehtud toodete impordi ning kohustanud importijaid tõestama, et nende materjalid on hea usu põhimõttel tarnitud. Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES), rahvusvaheline kokkulepe allkirjastatud 183 riigi poolt, keelab või piirab eriti ohustatud liikidega kauplemist. 2006. aastal lisati nimekirja kõik roosipuud, mis kuuluvad Dalbergia perekonda.
Sellised pingutused viitavad, et ebaseadusliku puidu import õitseb, osaliselt sellepärast, et seda kuritegu on niivõrd raske paljastada. Brasiiliast ja Madagaskarist kuni Euroopa Karpaatide mägedeni, puud liiguvad metsast elutuppa käänulistel teedel, mille kurvides saab ebaseaduslikku puitu peita. Vaid ühes vineeriplaadis võib olla 18. erineva troopilise puu materjali. Ebaseaduslikult raiutud tammepuu võib Venemaalt reisida Vietnami ja saada seal lauaks ning selleks hetkeks, kui laud jõuab Ameerika Ühendriikide jaekauplejatele, on laua algne päritolu mõistatuslikult muutunud.
Puitu saatvat üleilmset dokumentide rada on kurikuulsalt lihtne manipuleerida. Seepärast pöörduvad ebaseadusliku kaubanduse vastu võitlejad ja ka selle vastu võitlema sunnitud ettevõtted tehnoloogiate poole, mis suudavad välja selgitada ebaseaduslikult raiutud puidu allkirjad. Teadlased hetkel arendavad välja tööriistade komplekti, mille abil selgeks teha puidu liiki ja päritoluriiki ja isegi päritolupiirkonda. Tänu arengutele keemiliste ja geneetiliste profiilide määramisel on nüüd võimalik välja selgitada kus puu kasvas, vahel suisa metsamaal oleva väiksema ala täpsusega. Osa neist tööriistadest on juba kasutusel, et vahele võtta kurjategijaid.
Mõned keerukad takistused hoiavad neid tehnikaid tavapärasest kasutamisest eemal, üheks suurimaks takistuseks on võrdlusproovide vähesus, mille vastu saaks kahtlusalust puitu võrrelda. Kuid on märke edusammudest maailma metsade puidukogu arendamisel. Veebruaris Ameerika Ühendriikide valitsus ja paljud teised rahvusvahelised partnerid teatasid, et nad suunavad ressursse tuhandete georefereeritud puuproovide kogumisse ja kogude koostamisse.
“Ma olen veendunud, et viie, kümne aasta pärast on võimalik ükskõik mis puittoote puhul teada täpselt selle päritolu,” ütleb Phil Guillery, tarneahela usaldusväärsuse juht Forest Stewardship Councilist (FSC’st), vabatahtlikust sertimisasutusest Bonnist, Saksamaalt, ja üks jõududest puidukogu pingutuste taga. “Teadust ei saa võltsida.”
See lugu oli originaalselt avaldatud ajakirjas Nature.
FSC rolli kohtapuidu ID partnerluses saate rohkem teavet:
- BBC World Service– People Fixing the World
- The Guardian
- Agence France Presse
- The Telegraph
- France 2 TV
- The Ecologist