FSC Estonia / Marion Kade
FSC Kontrollitud Puidu hankimise nõuded
FSC tarneahela sertifikaati omavate ettevõtete hoolsuskohustuse süsteemile (Due Dilligence System, DDS) esitatavaid nõudeid kirjeldab dokument "FSC kontrollitud puidu hankimise nõuded", et aidata ettevõtetel välistada sobimatutest allikatest pärit puidu sisenemist tarneahelasse.
Riskide hindamine
FSC kontrollitud puidu puhul on kesksel kohal selle päritolumaa või -piirkonna riskihinnang. Kui FSC tarneahela sertifikaadiga ettevõte ostab puitu sertifitseerimata tarnijalt, peab ta järgima riskihinnangut, et välistada tõendamata päritolu puidu sattumine FSC kaubamärgi alla.
Riiklikud riskihinnangud koostatakse vastavalt protseduurile "PSU-PRO-10-002 FSC riiklike riskihinnagute koostamine ja kinnitamine". FSC palkab pädeva konsultandi, kes juhib riskihinnangu protsessi ja kaasab eksperte ning huvirühmi, et välja selgitada kontrollitud puidu varumisega seotud riskid vastavas riigis. Riskihinnang kehtib üldiselt 5 aastat kinnitamise hetkest.
Riskihinnang hõlmab kõiki kontrollitud puidu kategooriaid, mille riski taset hinnatakse kas madalaks või määratletuks. Määratletud risk tähendab muuhulgas seda, et pole võimalik tõendada materjali kuulumist madala riski kategooriasse.
Kui piirkonna risk on riskihinnangu põhjal kõigis kategooriates madal, ei rakendu ettevõttele olulisi lisakohustusi. Määratletud riski puhul peab ettevõte vastava hinnangu pälvinud kategooriates viima läbi eritoimingud (nt süsteemsed välisauditid). See on vajalik, et välistada vastuolulise materjali sattumine FSC märgisega toodetesse.
Kui hankepiirkonna jaoks on koostatud kogu riiki kattev riskihinnang, kehtib see kõikidele ettevõtetele, kes soovivad sealt pärinevat kontrollitud puitu kasutada.
Riikide riskitasemed ja kõikide vastuoluliste kategooriate üksikasjalikud riskihinnangud leiate FSC dokumendikeskusest, kui valite "Any" (e.k. "kõik") asemel "Controlled Wood Risk Assessment" (e.k. "Kontrollitud puidu riskihinnang").
Eesti riskihinnag
FSC on Eestile kinnitanud riikliku riskihinnangu, mille abil organisatsioon hindab oma tarneahelates materjali segunemise riski.
Eestis on hetkeseisuga määratletud risk kolmes punktis:
- sooline palgalõhe (kontrollitud puidu kategooria 2, indikaator 2.2)
- vääriselupaigad ja Natura elupaigad (kontrollitud puidu kategooria 3, indikaator 3.3)
- looduslikud pühapaigad (kontrollitud puidu kategooria 3, indikaator 3.6)
CC Pixabay
Kontrollmeetmed riskide maandamiseks
Kontrollitud puitu hankivatel ettevõtetel on kohustuslik enda kontrollitud puidu varumisega seoses luua nõuetekohane hoolsussüsteem (Due Diligence System). See tähendab, et ettevõtted peavad rakendama riskijuhtimist, et vähendada ohtu lasta FSC märgisega toodetesse vastuolulist puitu. Nõuetekohase hoolsussüsteemi raames pannakse paika riski maandamise meetmed ehk kontrollimeetmed.
Kuivõrd ettevõtted on erinevad, võivad ka nende rakendatavad kontrollmeetmed olla üksteisest mõnevõrra erinevad, sestap on FSC kontrollmeetmete väljatöötamisel jätnud ettevõtetele teatud piirides vabaduse.
Eestis määratletud riskide kontrollmeetmete soovitused leiate järgnevatest peatükkidest.
Sooline palgalõhe
Kontrollitud puidu kategooria 2, indikaator 2.2
Soolise palgalõhe riski maandamiseks soovituslikud või kohustuslikud kontrollmeetmed puuduvad.
Ehkki Eurostati andmetel on Eestis sooline palgalõhe jätkuvalt Euroopa Liidu riikide kõrgeim (2016 aastal 25,3%), on see tööjõuga seotud küsimusi käsitlev indikaator 2.2 hetkel uuesti läbivaatamisel, kuivõrd hoolimata kõrgest keskmisest soolisest palgalõhest Eestis, on metsandussektori keskmine alla Euroopa Liidu keskmist (vastavalt 13,2% 2017 aasta andmete põhjal, allikas Eesti Statistikaamet ja 16,2% 2016 aasta andmete põhjal, allikas Eurostat).
Vääriselupaigad
Vääriselupaigana mõistetakse Eestis kui vähima inimmõjuga metsaala, kus praegusajal suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult leidub ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid liike, mis on kasvukohtadega kitsalt kohastunud.
Eesti Metsaseaduse järgselt on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Vääriselupaiga iseloomulikud tunnused on:
- alal kasvab põline või haruldane metsakooslus (väike inimmõju, looduslikult arenenud mets jm);
- leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi (häilud, erinevas vanuses puud, rohke lamapuit, vanad või õõnsustega puud jms) ja maastikulisi näitajaid (erinevad veest mõjutatud alad, järsakud, põlendikud jms);
- esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike (liigid, mis vajavad erilisi tingimusi kasvamiseks, mida sageli majandatavates metsades ei ole).
NB! Vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele on vääriselupaikade kaitse avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal kohustuslik ning eramaal vabatahtlik, kuid FSC serditud ettevõtted peavad enda FSC toodangust vääriselupaikadest pärineva materjali välistama sellegipoolest.
Selleks, et võimalikku majandamisest saamata jäänud tulu kompenseerida, on eramaal võimalik sõlmida riigiga leping vääriselupaiga kaitseks. Lepinguid sõlmib Keskkonnainvesteeringute Keskus.
KONTROLLMEETMED
Selleks, et ettevõtetel oleks võimalik välistada vääriselupaikadest pärinevat materjali enda tarneahelas, tuleks kontrollida nii ametlikku vääriselupaikade registrit kui ka veenduda, et materjal ei pärineks inventeerimata vääriselupaigast.
2018. aastal koostas SA Eestimaa Looduse Fondi metsaregistri päringu põhjal potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaasi. See oli mõeldud ajutise lahendusena andmaks aimu, kus võivad erametsas leiduda vääriselupaigad, mida ei ole ametlikku registrisse kantud. Andmebaasis sisaldumine ei klassifitseerinud ala veel automaatselt vääriselupaigaks - see aitas välistada alasid, kus vääriselupaika kindlasti ei ole. Samalaadset VEP metoodikast lähtuvat metsaregistri päringut peapuuliigi, puistu vanuse ning kasvukohatüübi põhjal on välistava abivahendina võimalik ka edaspidi ette näha ettevõtete hoolsuskohusluse süsteemides. 2024. aastast alates lõpetab FSC Eesti potentsiaalsete vääriselupaikade andmtabeli haldamise ja ajakohastamise.
Vääriselupaiga tunnustele vastavatest kohtadest pärit materjali puhul on ettevõtetel võimalus materjali oma FSC tarneahelasse mitte lubada või materjali vastavust FSC nõuetele täiendavalt kontrollida. Selleks saab lasta ala ära hinnata vääriselupaiga määramise tunnistust omavate spetsialistide poolt ning kui ala väljatöötatud metoodika alusel vääriselupaigaks ei klassifitseeru, on risk maandatud.
FSC Estonia / Marion Kade
Natura elupaigad
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ) ning eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad.
Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki. FSC kontrollitud puidu hankimisel peab erilist tähelepanu pöörama Natura metsaelupaigatüüpidest ja puisniidu elupaiga tüübist pärit materjalile. Enamus nendest elupaikadest on Eestis ebasoodsas seisundis ( „Metsaökosüsteemi seisundi uuring“ KAUR, 2019).
Kuna Natura 2000 võrgustik on kogu Euroopa ühine rikkus – iga liikmesriigil on vastutus just seal leiduvate loodusväärtuste säilimise eest kogu Euroopa jaoks, siis näeb loodusdirektiiv ette ka Euroopa Liidu kaasrahastamise Natura 2000 võrgustiku toimimiseks. Sestap kompenseeritakse Natura aladel piirangute tõttu saamata jäänud tulu erametsaomanikele. Toetustega tegeleb SA Erametsakeskus.
KONTROLLMEETMED
Selleks, et ettevõtetel oleks võimalik välistada Natura elupaikadest pärinevat materjali enda tarneahelas, tuleks kontrollida rahvusvahelise tähtsusega alade registrit.
Lisaks on Natura metsaelupaigad leitavad Keskkonnaagentuuri (KAUR) kaardikihilt natura_metsaelupaigad. See on kättesaadav KAURi või kohaliku Keskkonnaameti kontori kaudu. Oluline on tähele panna, et osa Natura elupaikasid asub kaitsealadest ja hoiualadest väljaspool ning seal võivad majanduspiirangud puududa.
Natura elupaikadest pärinev materjal võib sisendeda FSC tarneahelasse, kui puit on varutud kaitseala esinduslikkuse säilitamiseks vajalike hooldustööde käigus, või kui ettevõte suudab tõestada, et majandamine selle Natura ala looduskaitselisi eesmärke ei kompromiteeri.
Natura 0 elupaigaks märgitud aladelt võib puitu vastu võtta täiendava kontrollita. Inventeerimata aladelt võib puitu vastu võtta tingimusel, et ettevõtte on välja selgitanud, et tegemist on looduskaitseliselt väheväärtusliku alaga. Selleks tuleb pöörduda Keskkonnaameti või Keskkonnaameti poolt tunntustatud partnerite poole.
CC Pixabay
Looduslikud pühapaigad
Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad.
Tegemist on eriilmeliste objektidega. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad, orud ja pangad.
Kahjuks on Eestis enamik looduslikest pühapaikadest veel kaardistama ning nende kohta käiv teave raskesti kättesaadav.
FSC kontrollitud puit nõuab, et kõrge kaitseväärtusega aladelt, nagu looduskaitsealad ja looduslikud pühapaigad, metsa ei raiutaks. Vastavalt Eesti FSC riskihinnangule on Eestis määratletud risk, et looduslikest pühapaikadest pärit materjal võib jõuda tarneahelasse.
FSC nõue puudutab ühtviisi riigi ja kohaliku omavalitsuse kaitse all olevaid, aga ka ilma formaalse kaitseta pühapaiku. See tähendab, et jätkusuutliku metsanduse märgise hoidmiseks tuleb välistada metsa majandamine kogu pühapaigas, mitte üksnes arheoloogiamälestise või looduskaitseobjekti alal. Kaitsevöönd ulatub 50 meetrini (on mõeldud ettevaatusabinõuks, mida on põhjendades võimalik ümber vaadata).
KONTROLLMEETMED
FSC Eesti tellimusel koostasid 2018. aastal Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Hiite Maja sihtasutus ning Maa-amet looduslike pühapaikade kaardi, mis on oma olemuselt teavitavaks abivahendiks FSC sertifitseeritud organisatsioonidele FSC kontrollitud puidu hankimisel. Kaardi andmeid haldab ja arendab Hiite Maja sihtasutus koostöös Muinsuskaitseameti Looduslike Pühapaikade Nõukogu ja FSC Eestiga. Kaart on avaldatud Maa-ameti geoportaalis.
Tegemist on andmetega, mis on kokku kogutud erinevatest riiklikest andmekogudest - Kultuurimälestiste register (Muinsuskaitseamet), Eesti looduse infosüsteem (EELIS, Keskkonnaagentuur) ja teistelt erinevatelt kaardikihtidelt - kohapärimus (Kirjandusmuuseum, Keskkonnaamet), pärandkultuur (RMK), ristipuud (Keskkonnaamet) ja Looduslike pühapaikade andmekogud (SA Hiite Maja). Pühapaikade kaardirakendus koondab need ühtseks rakenduseks, mis võimaldab kasutajal saada andmetest parem ülevaade. Näiteks kuvab pühapaikade kaardirakendus Keskkonnaameti rahvusparkide kohapärimuste ning ristipuude kaartide andmeid. Koondatud on paigad, mis on varasemalt juba ametlikult vastavalt määratletud ja avaldatud. Looduslike pühapaikade kaardikihi loomisel ei ole muudetud kultuurimälestiste ja looduskaitsealuste objektide piire, vaid on lisatud info, et need kattuvad loodusliku pühapaigaga.