Kuidas sünnib standard Eestile?
Standardi loomist korraldab Eesti FSC metsamajandamise standardi töörühm, mille kinnitab rahvusvaheline FSC ja kuhu kandideerimine on avatud erinevate huvirühmade esindajatele. Lisaks töötab standardiga ka standardi nõukoda ning huvirühmi kaasatakse konsultatsioonidesse, et koguda võimalikult laiapõhjaline tagasiside.
Standardi töörühma ülesanne on koostatud eelnõud üksikasjalikult läbi vaadata, anda soovitusi, vaadata läbi huvirühmadelt avalikustamiste käigus tulnud kommentaarid, anda nendele hinnang ning pakkuda välja kompromisse ja sõnastusi, mis sobivad kõikidele töörühma liikmetele.
Standardi töörühmas on FSC struktuuri peegeldav kolme koja struktuur (keskkonna-, sotsiaal- ja majanduskoda), kuhu töörühma liikmed jaotuvad kooskõlas oma tegevusvaldkonna või ekspertiisiga. Lisaks on standardi töörühmal erapooletu moderaator, kelle ülesanne on standardi töörühma arutelu vedada ning aidata konsensust leida.
Standardi töörühma moderaator Eestis on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald.
Standardi töörühma koosseis:
Keskkonnakoda: Anneli Palo (Tartu Ülikool) |
Sotsiaalkoda: Ahto Kaasik (SA Hiite Maja) |
Majanduskoda: Ivar Sibul (Eesti Maaülikool) |
Eesti FSC standardi protsess
2016. aasta mais algas Eesti FSC metsamajandamise standardi koostamise protsess, eesmärgiga koostada FSC põhimõtetest lähtuv, Eesti Vabariigi territooriumil kehtiv ja siinsetele oludele vastav FSC metsamajandamise standard. Standardi eesmärk on tagada keskkonnahoidlik, ühiskonnale kasulik ja majanduslikult elujõuline Eesti metsade majandamine.
2016 - 2019 toimus töö standardiga enamjaolt plaanipäraselt ning konstruktiivses võtmes. Standardi eelnõu on läbinud 4 avalikku konsultatsiooni ning saanud ulatuslikku tagasisidet FSC standardiosakonnast (Perfomance and Standards Unit, PSU). Ühes FSC printsiibis - põlisrahvaste õigused - ei õnnestunud standardi töörühmal jõuda ühisele arusaamiseni. Seetõttu pöördusid FSC Eesti ja standardi töörühm 3. printsiibi osas rahvusvahelise FSC poole.
2020. aastal sai standardi töörühm kauaoodatud otsuse rahvusvaheliselt FSC-lt 3. printsiibi ehk põlisrahvaste õiguste Eestis kohaldamise kohta. FSC peadirektor kinnitas, et põlisrahvaste õigused peavad olema Eesti standardis tagatud.
Koostöös rahvusvahelise FSC-ga jõuti standardi lõpetamise osas kokkuleppele järgmises:
- Standardi töörühma viimaseks ülesandeks jääb läbi töötada viimaselt standardi avalikustamiselt saadud tagasiside (V 4-2 avalikustamine, 9.03 - 6.04.2020), sisustada viimased üksikud indikaatorid ning lahendada allesjäänud küsimused, v.a 3. printsiip.
- Põlisrahvaste õiguste printsiibi kohaldamise tööd korraldab edaspidi FSC standardiosakond ning kaasab indikaatorite väljatöötamisse sotsiaaleksperdi. Töö tulemusena saadud 3. printsiibi indikaatorid läbivad 60-päevase avalikustamise ning saadud tagasiside põhjal täiendatakse indikaatoreid vastavalt vajadusele. 3. printsiibi avalik konsultatsioon vältas 29. aprillist 28. juunini 2021.
2022. aasta rahvusvahelise FSC liikmete üldkogul võeti vastu otsus lisada FSC raamistikku mõiste "traditsioonilised rahvad", järgnenud aastal viidi mõiste sisse kõigi FSC metsamajandamise standardite aluseks olevasse dokumenti "International Generic Indicators". FSC definitsioon on sarnane põlisrahvaste mõistele peamise vahega, et traditsioonilised rahvad ei identifitseeri ennast põlisrahvana. PSU palus ka Eesti standardi töörühmal hinnata, kas Eestis leidub traditsiooniliste rahvaste tunnustele vastavaid kogukondi. Kuna traditsiooniliste rahvaste mõiste on paljuski sarnane põlisrahvaste mõistele, oli alust arvata, et töörühma ühtse seisukoha kujundamine standardi esitamise tähtajaks ei ole võimalik. Selle asemel tellis FSC Eesti vastava eksperthinnangu P3 indikaatorid välja töötanud sotsiaaleksperdilt, samuti laekus omapoolne kommentaar ühelt töörühma sotsiaalkoja liikmelt ning Võro Kongressi Vanemate Kogult. Nimetatud materjalid esitati koos standardi eelnõuga FSC standardite kinnitamise komiteele (Policy and Standards Committee, PSC), kes otsustab standardit arutama kogunedes traditsiooniliste rahvaste mõiste FSC Eesti metsamajandamise standardisse kohaldamise üle.
Tänaseks on lõpliku standardi eelnõu FSC PSU läbi vaadanud ning peale mõningaid täpsustusi edastanud selle kinnitamisele PSC-le. Komitee koguneb standardit arutama 7.-10. oktoobrini 2024. Komitee võib langetada kolm võimalikku otsust:
- Kiita standard heaks
- Kiita standard heaks tingimustega, mis tuleb täita enne standardi jõustumist
- Lükata standard tagasi
Seega on järgmised kuud FSC Eesti metsamajandamise standardi osas otsustavad.
Kajastame komitee otsust ja standardi edasist käekäiku siin lehel esimesel võimalusel.
Allpool dokumentide jaotuses on võimalik tutvuda komiteele esitatud lõpliku standardi eelnõuga.
Vabandame, et hetkel on eelnõu vaid inglise keeles - tõlke tagame peale standardi kinnitamist.
Küsimuste korral palun võtke ühendust info@ee.fsc.org.
Standardi nõukoda
Standardi nõukoda toetab töörühma, et tagada esindatud isikute huvide kajastamine protsessis. Standardi nõukojaga jagatakse enne standardi töörühma koosolekut vastava koosoleku materjale ning nõukoja liikmed saavad koosolekul käsitlemiseks anda tagasisidet. Standardi nõukoja liikmete arv ei ole piiratud, mis tähendab, et sellega saavad kõik soovijad igal ajahetkel liituda. Standardi nõukoja liikmetel põhjendatud huvi ning spetsiifiliste ekspertteadmiste jagamise eesmärgil eelneva kokkuleppe alusel võimalik töörühma koosolekul osaleda ka vaatlejana.
Eestis kehtivad FSC metsamajandamise standarid
Kuna rahvuslikku standardi protsess on pooleli ning kinnitamata, kehtib Eestis kaks FSC ajutist metsamajandamise standardit. Ka need standardid on üles ehitatud FSC põhimõtetele ning kriteeriumitele.
Kehtivad standardid:
- NEPConi ajutine metsamajandamise standard Eestis (NEPCon - uue nimega Preferred by Nature)
- SCS Forest Stewardship Council Ajutine Metsamajandamise Standard Eestis