Nii on vastavalt Metsahoolekogule (FSC’le), kelle roll on hoolitseda metsade eest selliselt, et need on võimelised rahuldama ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi, säilitades samal ajal nende bioloogilist mitmekesisust.
Kongo valgala asub ekvaatori lähedal Kesk-Aafrikas. See piirkond on koduks vihmametsadele (maailmas teine suurim ala) ja on elurikkusele tähtsaks punktiks. See on elupaigaks mitmetele loomaliikidele nagu mägi- ja rannikugorilladele, šimpansidele, metsaelevantidele ning paljudele erinevatele linnu- ja taimeliikidele.
Lisaks on Kongo valgala koduks võrdlemisi suurele inimeste populatsioonile, kes maadleb vaesusega ning sageli puuduliku alghariduse ja juurdepääsuga tervishoiuteenustele. Piirkonna inimesed sõltuvad puidust kui töökohtade ja majandusliku arengu allikast.
FSC sert tagab serditud metsade säärase majandamise, et metsaalad ei vähene pikas perspektiivis ja et metsade elurikkust säilitatakse. Täpsemalt tagab FSC sert majandamisplaanide väljatöötamise, et tagada ohustatud liikide kaitse vastutustundlike metsandusportsesside ajal.
FSC sert poleks aga jätkusuutlik, kui kogukonnad ja põlisrahvad, kes elavad metsades ning toetuvad metsadele enda toidu-, usu- ja kultuurivajaduste rahuldamiseks, ei ostaks ettevõtete osakuid ega oleks pühendunud sellele ettevõtmisele. Seetõttu FSC sert tagab, et kogukondadega suheldakse ja neid kaasatakse metsa puudutavate otsuste tegemisse ning et neil on võimalik töötada kontsessioonis turvalises keskkonnas, mis on kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni väljatöötatud põhimõtetega.
See tähendab, et kogukonnad jätkavad metsade vaimsete ja kultuuriliste väärtuste kasutamist ning samal ajal saavad majanduslikku kasu. Lisaks võimaldatakse kogukondadele tihti ka teisi sotsiaalseid toetusi, nagu tervise- ja haridusasutused, osana ühiskondlikest kohustustest, mis on ette nähtud FSC serditud ettevõtetele. Need sotsiaalsed toetused räägitakse läbi sertimisprotsessi raames.
Selliselt aitab sertimine nii metsa kui ka selle rahvaid, kuid see pole piisav. Metsa majandamine ei oleks jätkusuutlik kui pole tagatud, et serditud ettevõtted saavad metsadest kasumit. FSC kui raadamise vastase tööriista kolmas dimensioon on majandusliku kasu tagamine metsaettevõtetele, kes majandavad enda metsi kohusetundlikult. Selleks teeb FSC koostööd partneritega, et luua kohalikku ja rahvusvahelist huvi serdihoidjate toodete vastu.
Rahvusvahelise Metsandusuuringute Keskuse (CIFOR) 2014. aasta uuring leidis, et FSC serditud kontsessioonid Kongo valgalas pakkusid rohkem kogukonnahüvesid kui mitte-serditud kontsessioonid. Uuring raporteerib parematest töötingimustest, kohalike kogukondade paranenud elukvaliteedist, aktiivsetest kohalikest asutustest ja suurenenud kasude jagamisest.[1] Teine uuring Gaboni Eluslooduse Kaitse Seltsilt (WSC Gabon) avastas, et FSC serditud kontsessioonid demonstreerivad paremaid eluslooduse majandamise tavasid. Mõlemate tulemuste üle tunneb FSC suurt uhkust.[2]
Kõikide troopilistest vihmametsadest pärit toodete maalimine negatiivsetes toonides on faktiliselt vale kui ka kahjulik. Selle asemel säästlikult majandatud metsade toodetele turu loomine piirkondades nagu Kongo valgala kindlustab, et ettevõtted jätkavad FSC majandamiskriteeriumite järgimist, et kohalikud kogukonnad ja põlisrahvad saavad jätkuvalt hüvesid oma metsadest samal ajal hoides neid tulevastele põlvedele ning et metsad – ja liigid nendes – jäävad alles igaveseks.
FSC sert kaitseb nii ettevõtteid kui ka tarbijaid kaasatuse eest ebaseadusliku raie või puidukaubandusega. Sertimisasutuste poolt läbiviidud kolmandate osapoolte auditite abil kontrollitakse FSC serditud ettevõttete tegutsemist vastavalt rangetele FSC reeglitele.
Eelmisel aastal Gaboni valitsus teatas, et aastaks 2022 peavad kõik riigis kontsessioone omavad puidukäitlejad olema FSC sertifitseeritud. See on julge ja tähtis samm vastutustundlikult kogutud ja legaalse puidu kindlustamise poole maailmaturul. Teadlikuna väljakutsetest, mida see nii ettevõtetele kui ka FSC’le tekitab, on meie organisatsioon Gabonis juba tööhoos, et võimaldada teostatavat ja tõhusat üleminekut puidukäitlejatele riigis.
[1] Cerutti, P.O., Lescuyer, G., Tsanga, R., Kassa, S.N., Mapangou, P.R., Mendoula, E.E., et al. (2014). Social impacts of the Forest Stewardship Council certification: An assessment in the Congo basin. doi:10.17528/cifor/004487
[2] https://africa.fsc.org/preview.evaluation-of-the-management-of-wildlife-in-the-forestry-concessions-around-the-national-parks-of-lop-waka-and-ivindo-gabon.a-27.pdf